Jeesus ütles: «Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kes ei sünni ülalt, ei või näha Jumala riiki.» Nikodeemus vastas: «Kuidas saab inimene sündida, kui ta on vana?Ega ta saa ju minna tagasi oma ema üska ja teist korda sündida?» Jeesus vastas: «Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kes ei sünni veest ja Vaimust, ei saa minna Jumala riiki. Lihast sündinu on liha, ja Vaimust sündinu on vaim. Ära imesta, et ma sulle ütlen, te peate sündima ülalt.» (Jh 3:5-7)

Uuesti sünd (ülevalt sündimine) tähendab Piibli mõttes «sündimine Vaimust» ehk siis vaimulik uuestisünd.
Laps sünnib, kui mees ja naine on seksuaalses vahekorras.
Vaimulikus maailmas on selle vasteks, kui Jumala Püha Vaim ning inimese vaim kokku saavad.

Selle tulemuseks on vaimulik uuestisünd.

Sündimine on pilt, mida Jeesus kasutab selle asja kirjeldamiseks, mis juhtub inimesega, kui ta saab Jumala lapseks.

Ka «Jumala lapseks saamine» on tegelikult pilt sellest protsessist, mis inimesega toimub, kui ta Jeesuse oma päästjaks vastu võtab. Pilte kasutatakse sellepärast, et sõnadega seda teisiti väljendada ei saagi.

Uuestisünd on hea pilt kahes mõttes.

Ø Esiteks «uuesti» – inimene on kord juba füüsiliselt sündinud.

Nüüd räägitaks inimese vaimulikust elustumisest – see juhtub inimesega, kui ta saab kristlaseks.

Ø Teiseks «sünd» – enne seda elu ei olnud, nüüd on.

Iga kristlane ei tea täpselt seda hetke öelda, millal ta uuesti sündis, teine teab seda täpselt.

Sõltumata sellest, kas me seda hetke teame või mitte, suudab iga vaimulikult uuestisündinud inimene kindlaks teha, «et ta on ikka vaimulikult elav». Meil on võimalik teada, kas me oleme uuesti sündinud või ei ole.

Vaimulik sünd on veel selle poolest hea pilt, et sünnile järgneb kasvamine.

Vaimulik sünd toimub samuti perekonda. Perekond on üksteist toetav ja täiendav ning kasvav üksus.

Jumala lapse seisus

Kui me tuleme Kristuse juurde, siis ma saame täieliku andestuse Jumalalt.

Ei ole enam mingit hukkamõistmist neile, kes on Kristuses.

Kuid andestus pole kõik, meid tuuakse Jumala juurde, tehakse Jumala lasteks.

Kuigi kõik inimesed on Jumala looming, ei ole kõik Jumala lapsed. Jumala lapse õigus ei ole meile sünniga automaatselt kaasa antud, see on vaimulik seisus, mis tuleb uuestisünniga

Kristlased ei ole Jumala lapsed nii, nagu oli Jeesus. Jeesust nimetatakse Jumala ainusündinud Pojaks.
Meie oleme Jumala perekonda «lapsendatud».
Ka lapsendamine on pilt, mis räägib, et seoses sellega on meile antud kõik lapsele kuuluvad õigused ja ka kohustused.
Jumala lapse staatus on kõrgeim, mis selles maailmas olla saab.
Piibel ütleb, et Püha Vaim toob meile selle lapseseisuse.

Me ei ole Jumala orjad, vaid lapsed.

Ori püüab sooritada kõike eeskujulikult hirmust oma isanda ees, kuid ta teab, et ükskõik kui hästi ta ka ei teeks oma ülesandeid, ta jääb orjaks.
Laps ja isa vahel on hoopis teistsugune suhtumine.
Jumala Vaim annab meile selguse selle kohta, et me oleme Jumala lapsed (Rm 8:16).
See kogemus on meil ainult siis, kui Jumala Vaim tõepoolest meis on ja siis me ju olemegi Jumala lapsed.
Jumala lapse seisus on väga turvaline.
Jumala tõotused on meile antud. Piibel ütleb, et kui me oleme lapsed, siis oleme ka pärijad.
Kui me koos Kristusega kannatame, siis meid koos ka austatakse.

Püha Vaim loob suhte Jumalaga

Vaimulik uuestisünd pole vaid hetkeline. Elu algab küll mingist hetkest, kuid suhe on kasvav ja arenev.
Ka meie suhted Jumalaga on arenev nähtus.
Kui me sünnime uuesti, siis me ei pruugi midagi aru saada, mis toimus.
Aga asi hakkab pikapeale selgemaks minema.
Tavaliselt on meil ka «ristivanemad», kes annavad meile head nõu – kuidas Piiblit lugeda ja kuidas palvetada ning mõnikord panevad nad meile piltlikus mõttes toitu suhu, aga «vahetavad ka mähkmeid», kui me endid «täis teeme».
Suur osa meie suhtlemisest Jumalaga toimub palvetades ning Piibel ütleb, et Püha Vaim tuleb meile appi, kui me palvetame.
Püha Vaim hõlbustab meie suhtlemist Jumalaga ka siis, kui me loeme Piiblit.
Mäletan, et kui ma mittekristlasena alustasin Piibli lugemist, siis ei jõudnud ma kuigi kaugele.

Nüüd on olukord hoopis teine.

Seda Püha vaimu valgustavat mõju on raske sõnadega edasi anda, seda peab ise kogema.
Püha Vaim aitab meil mõista ka kristluse sisu.
Me näeme küll mittekristastena piisavalt, et teha esimene ususamm, ent me ei saa kõigest aru ega saagi saada.
Selleks, et kristlikus usus edasi minna, peab Püha Vaim meile mõningaid asju ilmutama, mida me ilma selle ilmutuseta kunagi ei näe.

Jumala perekond

On hämmastav, kuidas lapsed on oma vanemate moodi, isegi kui vanemad on nii erinevad.
See pole üksnes väline, bioloogiline sarnasus, vaid ka kõnes, hoiakutes, käitumismaneerides.
Ka abikaasad muutuvad koos elades üksteise sarnaseks mingis mõttes.
Kui me oleme suhtes Jumalaga, siis see muudab meid. Suhted muudavad inimesi ja suhe nii võimsa isikuga nagu Jumal, muudab meid. 2Kr 3:18
Jumala plaan on muuta meid Kristuse sarnasteks. Kas me peame minema kõik ühte nägu?
Ei. See sarnasus on iseloomus, meelsuses. Me säilitame oma isikupära, temperamendi.
Püha Vaimu töö meie juures on see, et ilmnevad asjad, mida piibel nimetab Vaimu viljaks.
Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitsus. (Gl 5:22)
Pange tähele, et ükski neist asjadest ei tule meie isikupära ega isegi temperamendi kallale, need on isiksuse kvaliteedi omadused, milles me kõik tahaksime edeneda.

Püha Vaim pakub meile selle võimaluse.
Viljad ei teki ainsa hetkega, nende kujunemine võtab aega, aga kui Jumal meid kujundab, siis nad muudkui kujunevad.

Perekonna ühtsus

Kui me tuleme Kristuse juurde, siis me saame suure perekonna liikmeteks.
Iga pere igatsus on elada rõõmsalt üksmeeles ja armastuses. Selles suunas kasvatab meid ka Jumala Püha Vaim.
Kuigi maailmas on palju erinevaid inimesi ja uskkondi, ühendab uuestisündinud kristlasi neis elav Jumala Vaim.
Kui kristlased üksteise vastu tõusevad, kurvastab see Jumala Vaimu.
Üks ja sama Püha Vaim elab nii ameerika, hiina, aafrika ja eesti kristlaste sees.
Kui keegi on uuestisündinud kristlane, siis pole mingit tähtsust, mis kogudusse või uskkonda ta kuulub – ta on Jumala laps ja minu jaoks nagu õde või vend.
See on nii loomulik, ma ei pea seda endale sisendama, vaid see lihtsalt on nii.

Püha Vaimu annid

Kuigi Jumala lapsed on peres loodetavasti üksmeeles, pole nad üksteisega sarnased.
Jumala perekonda nimetatakse ka Kristuse ihuks.

Taas on tegemist pildiga.
Ihu üks mõte on see, et ihu, kuigi üks, koosneb erinevatest liikmetest ja eri liikmetel on erinevad võimed ja ülesanded. Seesugune olukord on ka Jumala perekonnas.

Igal kristlasel on mingi unikaalne roll.

Tal on mingi and, millega ta saab selles ihus ehk perekonnas kasulik olla ja kaasa teenida.
Piiblis loetletakse erinevaid ande ning öeldakse ka, et Püha Vaim annab need annid.
Mõned neist näevad välja «üleloomulikumad», nagu tervendamine, imetegude tegemine, võõrastes keeltes kõnelemine ja nende tõlgitsemine, samuti tarkuse ja tunnetuse sõna.
Teised annid võivad tunduda «loomulikematena», nagu and vaeseid hooldada, and vallaliseks jääda, juhtimisand, külalislahkus, kõneand jne.
Kõik hea and tuleb Jumalalt, ütleb Piibel.
Mõned ilmutavad rohkem Jumala üleloomulikku külge, teised näivad päris tavalised.
Kuid nende andide eesmärk on ühine: Austada Jumalat.
Inimene ei teeni Püha Vaimu andidega au iseenesela, vaid teenib Jumalat ja kaasinimesi. Meile jääb rõõm, Jumalale saab au.

Püha Vaimu annid on antud ja mõeldud kõigile kristlastele. Ei ole olemas «eriti andekaid» ja «vähem andekaid» vaimulikus mõttes. Jumala Vaimu annid on mõeldud täiendama üksteist.

Kristlased mitte ainult ei oma neid vaimuande, vaid peaksid neid ka teenistuses rakendama.
Paljude koguduste probleem on see, et üksnes vähesed inimesed saavad oma ande avastada, arendada ja rakendada.
Kogudus töötab efektiivselt vaid siis, kui iga kristlane saab oma vaimuande kasutada.
Meil ei pea olema kõik vaimuannid, kuid me peaks igaüks kasutama seda, mis meil on ja taotlema ning paluma Jumalalt enamat.

Kasvav perekond

Kasvamine on Jumala loodud maailmas loomulik. Kõik, millele on antud elu, ka kasvab. Nii ka Jumala perekond.
Püha Vaim annab meile igatsuse ja võime jagada oma usku teistele.

***

Püha Vaim elab iga kristlase sees.
Piibel ütleb, et kellel Kristuse Vaimu pole, see polegi Kristuse oma.
Selles siis seisnebki erinevus, kas Püha Vaim on sinu sees või pole.
Piiblis kasutatakse veel ühte pilti – see on Püha Vaimuga pitseerimine.
Pitser on see osa dokumendist, millega kinnitatakse selle ehtsust. Dokumendil võib olla kõik õige jutt ja see võib olla igati hea, kuid üksnes pitsat selle all kinnitab selle päritolu ja kehtivust.

Nii on ka meie suhtega Jumalaga.
Kui me siiralt võtame vastu Kristuse, siis me saame Püha Vaimu, see on nagu pitsat, mis kinnitab, et meie suhe Jumalaga on OK.
Püha Vaim mõjutab inimesi kindlasti ka siis, kui nad veel ei ole kristlased.
Kui see nii ei oleks, siis ei oleks meist keegi kunagi kristlaseks saanud.
Püha Vaim mõjutab tegelikult kõiki inimesi kogu maailmas. Igal inimesel on oma võimalus.
Püha Vaim võib olla ukse taga ja käia seal üsna tihti. Sellest võime me arvata, et tunneme teda juba päris hästi. Aga ta pole võib-olla kordagi veel sisse pääsenud.

Jumal tahab meile kõigile anda Püha Vaimu anni.
Mõned igatsevad seda väga ja peaks paluma, et Jumal selle nüüd annaks.
Ning siis usus vastu võtma.
Teised ei ole kindlad, kas nad ikka tahavad seda.
Nad ei ole nii janused. Kui sa pole nii janune, kas sa ei tahaks palvetada, et sa muutuksid rohkem januseks?
Jumal aitab meid seal, kus me oleme.
Ta üksnes ei soovi meile Püha Vaimu kinki anda, vaid meid lausa täita oma Vaimuga